EULE inseneribüroo: tellijad on muutunud valivaks ja hinnatundlikuks
03. august 2023 / Autor: Teeli Remmelg

Kuidas tänavune aasta teie ettevõttel on läinud? Kas olete tulemustega rahul?

Ettevõtte käive ja töötajate arv olnud viimasel kolmel aastal tõusutrendis, kui vaadata numbritest kõrvale, siis meid on alati paelunud huvitavad ja erilised väljakutsed, mille kallal kogu tiimiga ajusid ragistada ning mis seeläbi on meile kõigile arendavad. Käesoleval aastal on selleks olnud näiteks uue Tallinna haigla projekteerimine ja veel mitmed suured kaitseväe projektid.

Milliseks tänavune aasta teie ettevõttele ja inseneeria sektorile kujuneda võib? Millised on peamised probleemid?

Meie probleemiks väikese ettevõttena on ikka see, et oleme vastuvõtlikud väliskeskkonnast tulenevatele mõjudele – ebastabiilsus, lainetamine, tsüklilisus, kuidas iganes seda nimetada. Meie sisemine eesmärk võiks olla selle lainetusega parem toimetulek ehk sisemiste reservide kasvatamine, et perioodid, kus kokkulepped on sõlmitud, aga tööd ei ole veel alanud, üle elada.

Inseneeria sektori probleemidena võiksime hetkel välja tuua inseneride vähesuse, kestva palgasurve ning samaaegse suhtelise tööde, pakkumiste küsimise ja ehitusturu ebaühtluse. Kindlasti tunneme tellija ootust saada teenust turu madalseisu ajal soodsama hinnaga. Tavatingimustes on üsna erakordne, kui tellija kogub turult uusi pakkumisi juba alustatud projekteerimistööde lõpuetappide läbiviimiseks – näiteks küsitakse juba teostatud eelprojekti alusel uut hinda põhiprojekti staadiumile teistelt projekteerijatelt.

Kas inseneridel on näha sarnaselt ehitusturule tellimuste vähenemist?

Käesoleva aasta algus oli meie hinnangul väga ettevaatlik – pakkumisi küsiti märgatavalt vähem. Parim strateegia tundus olevat oodata ja mitte ennast alapakkumistega liialt siduda. Teises kvartalis oli tunda pakkumiste küsimiste märgatavat sagenemist, kuid peaprojekteerijate hinnaootused jäid siiski üsna madalateks, see tähendab, et tellijad olid üsna valivad ja hinnatundlikud.

Kui nüüd vaadata pikemalt ette, siis töö ei tohiks laualt ära kaduda. Küsimus on pigem selles, et kes tellimused võidab ja kas turg koondub valitud inseneribüroode kätte. Kui me võtame kaitsesektori tellimused, siis tulenevalt poliitilisest olukorrast pakutava raha hulk turul ju suureneb märgatavalt. Kuid taas peab küsima, et kes võidab hanked, sest sisenemisbarjäär inseneribüroode jaoks on siin kõrge.

Kas sarnaselt ehituturule hakkab ka insenere üle jääma või on neid endiselt puudu?

Elektrivaldkonnas häid insenere üle kindlasti ei jää. Liikvele lähevad need, kes on tööd nö ühe käega tegema harjunud või ei ole kaasa läinud insenerivaldkonnaga seotud kiirelt toimuvate IT-arengutega. Näiteks võib BIM mudelis projekteerimine olla osadele vanematele inseneridele tõsiseks väljakutseks. Ka on alates covid-pandeemiast oluliselt muutunud infovahetuse olemus ja kasutatav suhtluskanalid. Projekteerimises on väga määrav roll just efektiivsel ja õigeaegsel infovahetusel teiste lõikude või osade projekteerijatega. Koroonaeelsel ajal toimunud silmast-silma infovahetus ja e-kirjade saatmine on osutunud nüüd ülimalt kohmakaks infoedastamise viisiks ega sobitu hästi mudelprojekteerimise olemusega. Täna kasutatakse suhtlemiseks peamiselt erinevaid digitaalseid suhtluskeskkondasid ja tehakse kiireid veebikoosolekuid, mis seab ka suhtlemise oskustele varasemast erinevad nõuded.

Kui tugev on praegu palgasurve?

Palgasurve on tuntav, kuid oleme proovinud olla selles osas nö proaktiivsed ja reageerida tööturul toimuvasse ettenägelikult. Palgasurve ja turu aktiivsuse vahel puudub hetkel korrelatsioon. Meie hinnangul on palgasurve alates teisest kvartalist ka vähenenud. Arvame, et töötajad eelistavad hetkel stabiilsust ja tunnetavad et ajad on veidi ärevad. Lisaks on tõusnud pankade laenuintressid, mis vähendab veelgi töötajate soovi võtta tööturul riske.

Kas plaanite ettevõttes töötajaid ka juurde värvata?

Kui suudame eelpool viidatud lainetusele vastu panna ja suurema stabiilsuse saavutada, siis on töötajate värbamine üheks vundamendiplokiks, millele uut kasvu ehitada. Kuna aasta teine pool lubab tellimuste hüppelist suurenemist, siis kindlasti ootame uuendusmeelseid, töökaid ning õpihimulisi insenere EULE-ga liituma. Tõsi on, et ei pea olema geenius, et olla hea insener. Piisab heast tehnilisest taibust, töökusest ja ratsionaalset laadi suhtlusoskusest. Seda sõnumit oleme käinud ka TTÜ „Võti tulevikku“ üritustel levitamas.

Kas ja kuidas on inseneeriaturul hinnad muutunud või muutumas?

Meie probleem on see, et me ei ole väga tugevad, kui valikukriteeriumiks on 100 protsenti hind. Näeme peaprojekteerija riigihangete puhul ka seda, et pakkujate hinnakäärid on väga suured. Esimeseks tulnud ja viimaseks jäänud pakkumise vahe võib olla viiekordne. Ehk kui võitja pakub odavat hinda, siis mida pakub viimaseks jäänu viis korda suurema hinna eest?

Siin on probleem tellija jaoks juba eos sisse kirjutatud. Ei ole harvad juhud, kui meie poole pöördutakse ka siis, kui neid probleeme on vaja lahendama hakata. Kuna teatud inseneribürood ja peaprojekteerijad on hinnad väga madalale lasknud ja hinnatasemed pakkumistel on väga suure erinevusega, siis hetkel pigem ei saa rääkida inseneride keskmise tunnihinna tõusust. Kuid kui alapakkujate portfellid on üle täitunud, võib odavaks müümisele siiski järgneda ka projekteerijate tunnihindade hüppeline tõus.

Kas praegune tellija ootab ka teistsugust lähenemist kui aasta tagasi?

Tellija vaates tahetakse enamasti rohkem, kui leping ette näeb. Kuid see on vist alati nii olnud. Küsimus on, kuidas seda presenteeritakse ja kas see võiks viia „üheöösuhtest“ pikemaajalise koostööni, kus tekib ühine väärtusruum ja 1+1 on rohkem kui 2. Me ise arvame, et väikeettevõttena peamegi hea koostöö nimel rohkem pakkuma, kui osatakse küsida. See puudutab nii, graafikus püsimist, lahenduste pakkumist ja ettenägemisvõimet. Inseneri töö üks vaheeesmärkidest võiks kindlasti olla „vähe küsimusi ja kommentaare ekspertiisi faasis“.

Inseneribüroode vahelises suhtluses on viimasel ajal arutama hakatud teatud anomaaliate üle, mida tellijate esitatud lepinguprojektidest leida võib. Üha enam on neisse kirja pandud kohustusi, mis selgelt ületavad näiteks elektriprojekteerija kvalifikatsiooni – olgu selleks siis projekteerimise üldprojektijuhi tööülesannete lisamine elektriprojekteerija lepingusse või vastutuse nõuete laiendamine kuni selleni välja, et projekteerimistöö osaks on kohustus vajadusel tellijat ka kohtus esindada. See viitab projekteerimise protsessi loogikate lõhkumisele, kus soovitakse taotleda optimaalsust, kuid tulemuseks on midagi muud.

Kas te tunnetate, et tellimustes kajastuvad juba ka karmimad kliimanõuded ja kuidas need teie tööd mõjutavad?

Karmimad kliimanõuded või meie puhul siis projekteeritavate hoonete energiatõhususe nõuded kajastuvad meie tellimustes juba mitmeid aastaid. Need muudavad majad „targemaks“ ja teevad meie töö inseneride jaoks oluliselt huvitavamaks. „Targa maja“ lahenduste projekteerimine on meie igapäevatöö ja peame seda oma tugevuseks, nagu ka eeskujulikku 3D ja BIM mudelprojekteerimist.

Kas tegite või plaanite teha töid ka välisriikides? Kas näete seal potentsiaali? Kas ja millist tuge ootaksite praegu riigilt?

Oleme mitmel korral teinud töid välispartneritele, tõsi, siiani mitte piiri taga, vaid Eestis paiknevate objektide juures. Ühe sellelaadse suurprojektiga tegutseme ka täna. See on võimalus ennast näidata, mis võib viia uute projektideni kus iganes see välispartner järgmisena enda „jala maha paneb“.

Näeme inseneriteenuste eksportimiseks Eestist väga head potentsiaali ja meie ekspordivõimekus ergutaks kindlasti rohkem noori insenerikutset valima. Näeme, et hetkel on veidi põhjendamatult liigselt populariseeritud tarkavara suunda ja riistvarasuund ehk inseneriõpe ei ole seetõttu nii populaarne olnud. Siin oleks vaja otsida paremat tasakaalu ja riigil on siin fookuse seadjana kindel roll.

Heaks näiteks on kasvõi Soome – riigipoolne fookuse laiendamine seisneks nii ettevõtluse ergutamise vahendite planeerimises, kui üldiste hoiakute kujundamises. Ka meie disainime peamiselt hoonete energia-, rohetehnoloogia, ohutuse ja IT-taristuid. See on kogu maailmas ülikiirelt arenev suund, kus näiteks „tarkavara teenusena“ ehk SaaS imet ei tee. Vaja oleks innovatsiooni inseneritöös ja riistvaraarendust. Ometi ei ole sedalaadi inseneritegevus ja ettevõtlus sihtasutuste poolt laiemalt toetatav.