Arutleme turvakontseptsiooni olemusest, eesmärkidest ja koostamise etappidest ning selgitame, miks asutusel või ettevõttel korrastatud turvapilti vaja on.
Molotovi kokteil Riigikogu hoonele? Või siis hoopis Kaitsepolitseiametile? Kui Sa juhtud lugema seda lugu siin, siis küllap oled kursis just välja toodud, üsna ebareaalsena tunduvate sündmustega, mis Tallinnas ööl vastu 18. novembrit toimuma said. Ebareaalsed või siis ülimalt vähetõenäolised sedalaadi juhtumid ju on - 1980ndate ja 1990ndate metsik lääs peaks siitkandist ammu taandunud olema ja selliste institutsioonide ründamine rahuajal tundub üsna sõgeda ideena, hoolimata sellest, et Molotovi kokteilideks saab lennutatud süütepudeleid nimetada vaid tinglikult.
Mõlemad süütepudelijuhtumid saab lahterdada jääkriskide kategooriasse - need on riskid, mis vaatamata turvakontseptsioonis kirjeldatud meetmete rakendamisele jäävad mõistlikkuse (või siis ka eelarvelistel) kaalutlusel maandamata või on maandatud osaliselt (turva- ja tulepüsivusklassi omavad uksed ja aknad). Need on olukorrad, kus suure tõenaosusega toimub reageerimine viitega ja tegelema peab tagajärgede likvideerimisega. Õnneks mõlemas episoodis suuremat kahju ei tekkinud ja pahategija peeti kahtlustavana kinni. Ei ole kursis kas teo toimepanija tabati vahetult kohapeal või näiteks videojälgimissüsteemi kaasabil hiljem, kuid kindlasti sunnivad need juhtumid objektide vastutavaid isikuid oma objektide turvakontseptsioonid ja -plaanid värske pilguga üle vaatama. Lisama peab, et selline provokatsioonirisk on ekspertide poolt prognoositav, käsitletav ja maandatav.
Reaalses elus ning üsna sageli peetakse turvalisuse teemat teisejärguliseks ja nii luuakse soodne pinnas erinevate riskide realiseerumiseks, mis võib seada ohtu vara, informatsiooni või inimeste turvalisuse. Kui näiteks mööda haardeulatuses olevat evakuatsiooniredelit saab ronida hoone katusele ja siseneda katuseakende kaudu valvestamata kabinettidesse või territooriumi piirdeaeda ületades saab lukustamata välisuksest hoonesse siseneda ja tegutseda seal nii kuidas inspiratsioon lubab või plaan ette näeb või kui kontvõõrana hoonesse sisenedes saab muheda jutuga hoone töötaja ära petta ja teda erinevaid uksi avama või liftiga sõidutama panna või ... Võime jätkata päikeseloojanguni ja homme jätkata - see siin ei ole enam tegemist jääkriskidega vaid korrastamata turvapildiga, mida saab "praavitada" spetsialistilt turvakontseptsiooni tellimisega, mis turvariskid kaardistab ja meetmed nende minimeerimiseks välja pakub.
Turvakontseptsiooni koostamine algab olemasoleva olukorra kaardistamisest ja objektile turvaklassi määramisest, mis on mitmeastmeline protsess. Esmalt määratakse objektile kvantifitseeritud baaskriteeriumite meetodi põhjal turvaklasside osaklassid, mida korrigeeritakse hindaja poolt muudetud väärtuste põhjal. Seejärel määratakse turvaklass uuesti ja keskendutakse konkreetsetele ohtudele ja riski realiseerumise tõenäosusele tulenevalt hoone funktsionaalsusest, mida taas hindaja poolt muudetud väärtuste põhjal korrigeeritakse. Nende kahe sammu põhjal saab objekt kombineeritud turvaklassi, millest hakkavad sõltuma konkreetsed füüsilised ja elektroonilised kaitsemeetmed, mis erinevad turvaklasside lõikes (kõrgem turvaklass = rangemad meetmed ja vastupidi).
Turvakontseptsioonis, mille kokkupanemiseks kasutatakse kohtvaatlust ja personali küsitlemist, antakse hinnang olemasolevate turvameetmete piisavusele ning tehakse ettepanekud täiendavate turvameetmete rakendamiseks järgmistes alalõikudes: turvatsoonid (näiteks avalik, poolavalik ja kinnine tsoon), kasutajate grupid (töötajad, külalised, teenusepakkujad jne) ja nende liikumine objektil ning töökorralduslikud meetmed (eeskirjad ja juhendid), füüsilised turvameetmed (näiteks uste ja akende turvalisus), häire- ja valvesüsteemid (näiteks videojälgimissüsteem ja läbipääsusüsteem ning nende koostoime) ning turvateenistuse ja valvekeskuse töö korraldamine. Kõige selle juures lähtutakse konkreetse objekti eripärast või spetsiifikast ning harvad ei ole juhud, kus töö teostaja peab välja mõtlema ja pakkuma mittestandardseid lahendusi. Kontseptsioonis on olulisel kohal peale planeeritavate meetmete rakendamist alles jäävate, juba eespool käsitletud jääkriskide väljatoomine - nii teab objekti turvalisuse ja töökorralduse eest vastutav personal õigel ajal ja õiges kohas oma tähelepanu fokusseerida.
Turvakontseptsiooni tellimiseks ei ole õiget või vale aega - kas king pigistab või veel ei pigista, ei olegi nii oluline. Kui turvalisuse teemadele ei ole kompleksselt tähelepanu pööratud, on mõistlik tegutseda pigem varem, kui hiljem. Olemasolevat turvapilti saab parandada sõltumata sellest, kas plaanitakse väiksemaid või suuremaid ümberehitusi, rekonstrueerimist või puudub sellekohane plaan üldse. Turvakontseptsiooni aitab planeerida ja kaasata investeeringuid ning olla osa pikaajalisest vaatest isegi siis, kui hetkevõimekus lubab tegeleda ainult administratiivmeetmeid puudutavate vajakajäämiste likvideerimisega. EULE poolt koostatud turvakontseptsioon on tootjatest, paigaldajatest ja valveteenuse osutajatest mittesõltuv turvakäsitlus. See on meeskondlik pingutus, kuhu on kaasatud ka tellija esindajad ning mille tulemuseks on objekti eripäradega arvestav ning vajadusel mittestandardseid lahendusi pakkuv rätsepatöö, mis toetub normidele, standarditele ja EULE 20-aastasele kogemusele turvaturul.
Oleme aidanud turvalisust lahti mõtestada näiteks Eesti Rahva Muuseumil, Keskkonnaministeeriumil, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil, Justiitsministeeriumil, Politsei ja Piirivalveametil, Päästeametil, erinevatel Tallinna linna ametitel ja asutustel, Rahvusvahelisel Kaitseuuringute Keskusel, erinevatel Riigimajadel, Rahvusringhäälingul ning Haridus- ja teadusministeeriumil.
Mõlemad süütepudelijuhtumid saab lahterdada jääkriskide kategooriasse - need on riskid, mis vaatamata turvakontseptsioonis kirjeldatud meetmete rakendamisele jäävad mõistlikkuse (või siis ka eelarvelistel) kaalutlusel maandamata või on maandatud osaliselt (turva- ja tulepüsivusklassi omavad uksed ja aknad). Need on olukorrad, kus suure tõenaosusega toimub reageerimine viitega ja tegelema peab tagajärgede likvideerimisega. Õnneks mõlemas episoodis suuremat kahju ei tekkinud ja pahategija peeti kahtlustavana kinni. Ei ole kursis kas teo toimepanija tabati vahetult kohapeal või näiteks videojälgimissüsteemi kaasabil hiljem, kuid kindlasti sunnivad need juhtumid objektide vastutavaid isikuid oma objektide turvakontseptsioonid ja -plaanid värske pilguga üle vaatama. Lisama peab, et selline provokatsioonirisk on ekspertide poolt prognoositav, käsitletav ja maandatav.
Reaalses elus ning üsna sageli peetakse turvalisuse teemat teisejärguliseks ja nii luuakse soodne pinnas erinevate riskide realiseerumiseks, mis võib seada ohtu vara, informatsiooni või inimeste turvalisuse. Kui näiteks mööda haardeulatuses olevat evakuatsiooniredelit saab ronida hoone katusele ja siseneda katuseakende kaudu valvestamata kabinettidesse või territooriumi piirdeaeda ületades saab lukustamata välisuksest hoonesse siseneda ja tegutseda seal nii kuidas inspiratsioon lubab või plaan ette näeb või kui kontvõõrana hoonesse sisenedes saab muheda jutuga hoone töötaja ära petta ja teda erinevaid uksi avama või liftiga sõidutama panna või ... Võime jätkata päikeseloojanguni ja homme jätkata - see siin ei ole enam tegemist jääkriskidega vaid korrastamata turvapildiga, mida saab "praavitada" spetsialistilt turvakontseptsiooni tellimisega, mis turvariskid kaardistab ja meetmed nende minimeerimiseks välja pakub.
Turvakontseptsiooni koostamine algab olemasoleva olukorra kaardistamisest ja objektile turvaklassi määramisest, mis on mitmeastmeline protsess. Esmalt määratakse objektile kvantifitseeritud baaskriteeriumite meetodi põhjal turvaklasside osaklassid, mida korrigeeritakse hindaja poolt muudetud väärtuste põhjal. Seejärel määratakse turvaklass uuesti ja keskendutakse konkreetsetele ohtudele ja riski realiseerumise tõenäosusele tulenevalt hoone funktsionaalsusest, mida taas hindaja poolt muudetud väärtuste põhjal korrigeeritakse. Nende kahe sammu põhjal saab objekt kombineeritud turvaklassi, millest hakkavad sõltuma konkreetsed füüsilised ja elektroonilised kaitsemeetmed, mis erinevad turvaklasside lõikes (kõrgem turvaklass = rangemad meetmed ja vastupidi).
Turvakontseptsioonis, mille kokkupanemiseks kasutatakse kohtvaatlust ja personali küsitlemist, antakse hinnang olemasolevate turvameetmete piisavusele ning tehakse ettepanekud täiendavate turvameetmete rakendamiseks järgmistes alalõikudes: turvatsoonid (näiteks avalik, poolavalik ja kinnine tsoon), kasutajate grupid (töötajad, külalised, teenusepakkujad jne) ja nende liikumine objektil ning töökorralduslikud meetmed (eeskirjad ja juhendid), füüsilised turvameetmed (näiteks uste ja akende turvalisus), häire- ja valvesüsteemid (näiteks videojälgimissüsteem ja läbipääsusüsteem ning nende koostoime) ning turvateenistuse ja valvekeskuse töö korraldamine. Kõige selle juures lähtutakse konkreetse objekti eripärast või spetsiifikast ning harvad ei ole juhud, kus töö teostaja peab välja mõtlema ja pakkuma mittestandardseid lahendusi. Kontseptsioonis on olulisel kohal peale planeeritavate meetmete rakendamist alles jäävate, juba eespool käsitletud jääkriskide väljatoomine - nii teab objekti turvalisuse ja töökorralduse eest vastutav personal õigel ajal ja õiges kohas oma tähelepanu fokusseerida.
Turvakontseptsiooni tellimiseks ei ole õiget või vale aega - kas king pigistab või veel ei pigista, ei olegi nii oluline. Kui turvalisuse teemadele ei ole kompleksselt tähelepanu pööratud, on mõistlik tegutseda pigem varem, kui hiljem. Olemasolevat turvapilti saab parandada sõltumata sellest, kas plaanitakse väiksemaid või suuremaid ümberehitusi, rekonstrueerimist või puudub sellekohane plaan üldse. Turvakontseptsiooni aitab planeerida ja kaasata investeeringuid ning olla osa pikaajalisest vaatest isegi siis, kui hetkevõimekus lubab tegeleda ainult administratiivmeetmeid puudutavate vajakajäämiste likvideerimisega. EULE poolt koostatud turvakontseptsioon on tootjatest, paigaldajatest ja valveteenuse osutajatest mittesõltuv turvakäsitlus. See on meeskondlik pingutus, kuhu on kaasatud ka tellija esindajad ning mille tulemuseks on objekti eripäradega arvestav ning vajadusel mittestandardseid lahendusi pakkuv rätsepatöö, mis toetub normidele, standarditele ja EULE 20-aastasele kogemusele turvaturul.
Oleme aidanud turvalisust lahti mõtestada näiteks Eesti Rahva Muuseumil, Keskkonnaministeeriumil, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil, Justiitsministeeriumil, Politsei ja Piirivalveametil, Päästeametil, erinevatel Tallinna linna ametitel ja asutustel, Rahvusvahelisel Kaitseuuringute Keskusel, erinevatel Riigimajadel, Rahvusringhäälingul ning Haridus- ja teadusministeeriumil.